Kaasaegne Arhitektuur: Holland, Austria, Saksamaa

Holland

Hendrik Petrus Berlage

Õpetajad olid klassikaliste mõjudega

Amsterdami börsihoone 1896 - 97

võistlus 1883, kavand ümber (võlvitud tellismüür)

võistluse ja ehitamise vahel oli tohutu vahe

3 tahulist laeakendega mahtu

juugend kodanlikult lihtne, äärmiselt range üldvorm

liigendatud telliskonstruktsioon, graniidist sõlmpunktid

Viollet-le-Duci vaimsus parim 19. saj hoonetest

1905 "mõtted stiilist arhitektuuris"
1908 "arhitektuuri põhimõtted ja areng"
ruumi primaarsus, ruumi kujundavad seinad ja seinale ei ole mõtet panna kaunistusi.

Linnaruum + poliitika
1910 "kunst ja ühiskond" ideaalse linnaühiskonna mudel
Üldkultuurilist taset saab tõsta vaid kõrge kvaliteediga

Lõuna-Amsterdami üldplaneering 1901-17
tänav kui piiritletud linnaruum
Tervikuks moodsa ühistrantspordiga
kollektiivsuse poole püüdlemine

Austria ja Saksamaa

Sezession

Inglise prerafaeliidid ja Prantsuse eeskujud

neil puudus ühiskonda muutev tung

Esteetiline hedonism - reaalsus vs utoopia

1896 Viinis Gustav Klimpt, Koloman Moser, Olbrich, Hoffmann - kunsti mõjud arhitektuuris

Wagner 1899

Ajakirjad Ver Sacrum ja Hoche Warte (propageeris looduse juurde tagasi pürgimist

Otto Wagner

Schrinkeli traditsioonid, ratsionalism, retooriline

sai tuntuks alles 50. eluaastatel

1890 enda Viini linnamaja

1894 Viini Kunstiakadeemia arhitektuuriproffessor

1896 "Moodne arhitektuur"

1898 "Wagneri koolkonnalt"

Majolica House 1898-99

islamist pärinev tehnika, kuidas teha klasuurplaate

Österreichische Postsparkasse 1904

impeerium ja bürokraatia

"impeerium on igavene ja on seega aus"

alumiinium ja marmorplaatide fassaad

kahhelkivi ja klaastellistega betoon, tehnitsism

modernistlikud sümbolid

St Leopoldi kirik (Kirche am Steinhof) 1903 - 07

Juugendi kuulsamaid sakraalhooneid

1911 heimatstiili väljatöötlemine

1912 Sezessioni lõppakord Hütterdofi villa (Wrightist rohkem mõjutatud kui juugendist)

Joseph Maria Olbrich

Wagneri õpilane

Sezession näitusmaja 1989

Klimpti visand (üles avanevad seinad ja Apollo looberimotiiv)

Napp vormikäsitlus (Vaysey ja Mackintosh)

1899 Darmstadti kunstnikekoloonia - vedas seda koolkonda

1901 "Saksa kunsti dokument"

Ernst-Ludwig-Haus 1901

perioodia kõige uuenduslikum töö

horisontaalne aknavöö

Hochzeitsturm 1908, pulmatorn

nn klassikaline staadium

Hasseni maanäitus

püramiidilaande kompositsioon

Josef Hoffmann

Wagneri õpilane

jätkas katsetusi abstraktsema vormiga, arendas edasi Inlise vabastiili, läks tasapinnalisemaks. 

Viini tarbekunsti üks õppejõud.

Sezessioni juhtiv arhitekt pärast Olbrichi lahkumist Darmstadti

Purkerstdorfi sanatoorium (Le Corbusier)

Palais Stoclet 1905-10

Redutseeritud klassitsistlik dekoor

Marmorkate, metallist liitekohad

Küte: vesiküttesüsteemid

Küttesüsteem jaotatakse soojuskandja alusel:

1. Vesiküttesüsteem - soojuskandjaks vesi, tihedus100 kg/m3   erisoojus 4200 J/kgK
2. Õhkküttesüsteem - soojuskandjaks õhk, tihedus 1,2 kg/m3   erisoojus 1005 J/kgK
3. Elektrikütesüsteem - soojuskandjaks õhk, tihedus 1,2 kg/m3   erisoojus 1005 J/kgK

torude läbimõõt vesikütte puhul 20 mm ja õhu puhul 160 mm

90 protsenti juhtudest kasutatakse vesiküttesüsteemi

Vesiküttesüsteemid

                                                             kahetorusüsteem        ühetorusüsteem        kollektorsüsteem

Eristatakse torustike ühendumise viisi järgi:

1. Kahetorusüsteem

2. Ühetorusüsteem

3. Ringsüsteem

4. Kollektorsüsteem

Kahetorusüsteem on kõige enamlevinud. Küttehehadesse jõuab võrdse temperatuuriga vesi.

Kõikide küttekehade ette saab paigaldada termostatventiili, millega saab küttekehade temperatuuri reguleerida.

Ühetorusüsteemi puhul jõuab küttekehadesse erineva temperatuuriga vesi. reeglina küttekehade ette reguleerseadmeid paigaldada ei saa.

Ühetorusüsteemid olid levinud 1960 - 1990. aastatel.

Kollektorsüsteem on kahetorusüsteem kollektoritega. Küttekollektor jagab soojuse 3-16 eri küttekeha vahel.

Termostatventiil - reguleerib kui palju lastakse vett küttekehasse sisetemperatuuri alusel.

Tasakaalustusventiil - pannakse tagasivoolu ette küttekehade või püstikute veevooluhulga tasakaalustamiseks. Võib panna kõigile süsteemidele.

Puitmaterjal

Puit on üks kõige vanematest ja traditsioonilisematest ehitusmaterjalidest. Ometi on nii mõningad inimesed arvamusel, et puit ei ole jätkusuutlik ehituses või et puitkonstruktsioonid ometi ei ole juu nii vastupidavad kui näiteks raudbetoonist. 

Kjøllsæter sild Norras

Eestis võis selline suhtumine puitu alguse saada pärast sõja järgselt, kui kahjustada saanud sillad rutakalt ja lohakalt uuesti ehitati - muidugi puidust. Kuna tegu ei olnud kvaliteetse tööga, siis antud kontstruktsioonid vägapikalt ei säilinud. Puit ju mädaneb ja põleb, eksole, siis kui teda korralikult kaitstud ei ole.

Miks puit materjal on hea ehituseks:

• hea dünaamiline koormuste sumbuvus - eriti sildadel (mistõttu sillad ei lähe resonantsi)
• lumetõrje kemikaalide suhtes hea vastupidavusega
• väike mahumass, mistõttu on puitu kerge trantsportida
• kerge töödelda
• väike soojusjuhtivus (saab näiteks teha konsooli läbi konstruktsiooni külmasildadest muretsemata)
• hubasus - puit pinnale ei kondenseeru niiskus
• võimalik saada erinevaid ristlõikeid ja pikkuseid
• puidu pind võimaldab väga erinevaid viimistlusmaterjale
• puit on keskkonna sõbralik

Mida peaks puidu kasutamisel silmas pidama ja mille eest puitu kaitsma:

• puidul on ebaühtlane struktuur, mistõttu tal on kolmes suunas erinevad tugevusomadused
• puiduvead (oksakohtades on väiksem tugevus)
• puit on kõdunev kui teda niiskuse eest ei kaitsta !
• kahjustatav putukate ja puiduhaiguste poolt
• valesti kaitstud konstruktsiooni eluiga on lüjike
• pideval koormamisel võib esineda plastset deformatsiooni
• puit tõmbele tööle pannes on habras purunema

Eestis enam kasutatud puiduliigid:

Üks näide valesti ehitatud puitkonstruktsioonist on Vaida sild, mille peataladele oli küll pandud hüdroisolatsioon kuid seda läbivate postide kaudu niiskus siiski konstrukstsiooni kogunes. Kuna kogunenud vihmaveel polnud võimalik konstruktsioonist läbi hüdroisilatsiooni kuskile pääseda mädanesid peatalad korralikult ära

Kaasaegne Arhitektuur: Belgia ja Prantsusmaa

Belgia

Rahvusliku ja modernse stiili otsingud. Majanduslik edu ja keskklassi tekkimise tõttu rahvusliku stiili otsing. Eeskujuks 16 saj tellisarhitektuur - kõik mis sellega ei kattunud sattus eliidi põlu alla. Hoone peab olema aus.

Les XX, EsteetiliseVabaduse Salong

Keskkonna kui terviku kujundamine. (pilt psyche couperus)

Huvi tarbekunsti suunas

Jan Toorob

Gustave Serrurier-Bovy - tegi mööblit, värvimata, idamaiste mõjudega ja eelnevast väga erinevad.

Victor Horta

Hotel Tassel 1892 (villa)

Esimesi kordi elamuarhitektuuris rauda kasutada, avatud planeering, Isikupärane "lindistiil", klassitsislik fassaad ja raudraamistus eendaken.

Juugendlik interjör

Hotel Solvay 1895

Kombineerib erinevaid materjale, kuid kuvi on peamine

Maison du Peuple 1897 - 1900

Üks kuulsamaid hooneid, tänaseks lammutatud

Kohalik tellis, vernakulaarne kivi, raud, klaas

Interjöris eksponeeritud teraskarkass (voolavus)

Kohvik, bürood, auditoorium. Sotsialistliku partei hoone talajal

Henry van de Velde

1894 "kunst on kirgastumine" kunst ühiskonna teenistusse, kõige tähtsam on võitlus inetusse vastu. Keskkond ise on tähtsam. Ühiskonda tuleb muuta keskkonna kujunduse kaudu.

Suuremates linnades ta oma teooriad ei jõudnud, ta jäi kodu piiridesse.

Jõudis arhitektuurini kuna tegi endale ise maja

1895 enda maja Brüsseli lähistes

Terviklik kunstiteos - isegi sööginõud
Esmakordselt iseloomulik ekspressiivne joon
Kavandas oma abikaasale hoonesse soivad riided

  1902 "Strukturaalselt lineaarne ornament"

Ornamentika on pealepandud, ornament on ehitisega ühte põimunud

"Joon kannab joonistaja elujõudu ja energiat"

Puristlik ja ilustamisvastane hoiak 

Ürgsed maalähedased vormid

1904 suurhertsogliku kunsttööstuskooli direktor Weimaris, tegi kooli käsitäälislikeks meistrikodadeks. (Bauhaus)

Kolis saksamaale

Kölni Werkbundi näituse teater 1914
Juugendlik betoonikäsitlus, vormiliselt uus ja voolav
Eeskujuks Erich Mendelsohnile
Teater oli tema jaoks oluline, sest tema jaoks oli see ühiskondlikuse sümbol

Prantsusmaa

Anatole de Baudot ja Paul Cottancin

Pariisi Saint-jean-de-montmarte kirik 1894

Sarrustatud betoon ja sarrustatud tellismüür ehituslik ratsionalism

Hector Guimard

Klassikalisem juugend arhitekt prantsusmaal

Kiitis oma stiili otsimist

Ecole du sacre coeur 1895

Põhines illustratsioonidel

Kasutas kolme erinevat stiili:

• Maapiirkondlik villade stiil - rustikaalnsus ja vaba ning eri mtj kombineeriv
• Linnalik stiil - tellismüüritis ja skulptuur
• Metroojaamade stiil - ämblikuvõrk

Metroosissepääsud :

Loodusvorme jäljendavad malmist standaarelemendid

Emailitud teras ja klaas

Pariisi Humbert de Romans kontserrdimaja 1901, enam ei ole olemas

Kõrvutatakse Maison du Peuple kõrval ehitusliku ratsionalismiga, 

Castel orgeval 1905

Päkapikumaja

Pilt väljast ja originaal joonis

Castel Beranger 1894 - 98

Paistab täpselt välja millest ta koosneb

Tony Garnier

Tegutses juugendi ajal kuid polnud juugendi stiilis

Pariisi Ecole des Beaux Arts´is Julien Guaddet (jätkas Durandi õpetust, elemendipõhine lähenemine) õpilane

Cite Industrielle 1904/1917

Tsoneeritud ülesehitus (ennetas mederniste) - lähenes linnale palju põhjalikumalt, pakkus kõigele konkreetsed konstruktiivsed skeemid - ei võetud kasutusse

Mitmekesine hoonestus

Rombikujuline halduskeskus

Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia

Tööstuslinna põhimõtted ja planeeringulahendus

Hästi demokraatlik 

Madal hoonestus kuni 2 korrust

Linnaehituslik mõtte väljendus

Tapamajad (La Mouche 1917) - koondada need kõik ühte kokku

Ehitati pikalt, oli sõjaväe kasutuses, nüüd on ehitatud kontserti hooneks 

Grange-Blanche haigla

Etats-Unis (ühendriikide) kvartal

Auguste Perret

Kasiino Saint-Malos 1899 - pole alles enam

Rahvusromantism ja ehituslik ratsionalism

Omas vennaga koos firmat ja tegid enamus hooneid koos

Wagrami avenüü korterelamu 1902

Naasmine traditsiooni juurde - seinapind kaunistatud ornamendiga (floraalne juugend), laineline kivi

raudbetoon

Franklini tn korterelamu 1903

Raudbetooni kasutas samamoodi nagu kasutaks puitu (Choisy, Hennebique)

Vertikaalne, liigendatud, gootlik mulje, kivinenud juugend

Avatud plaanilahendus

Garaaz 1905

Alguses töötas isa firmas, kuid isa suri ära

Esimene tõste mehhanismiga garaaz, hästi praktiline, kuid arhitektuuri keel meenutab sakraalehitust vt aknaid, kõrge lööviline ja ülalt tulev valgus

Theatre des Champs-Elysees 1911-13

Henry van de Velde alltöövõtja - vaidlustas kõik konstruktiivse loogika ja tegi oma poolse lahenduse, mistõttu sai ise vastutavaks arhitektiks ja Velde sai konsultandiks

3 saali kõrvalruumidega

Ümmargune kupliga peasaal sammastel

Monoliitne karkass, konsoolid ja fermid, raudbetoon

Notre-Dame du Raincy kirik 1922-24

Raudbetoonstiili kõige puhtam teos

Võttis kasutusele silindrilise samba, stilistilises mõttes modernism

Pariisi dekoratiiv ja tööstuskunsti näituse teater 1925

Kergkonstruktsioon, sest see pidi olema hiljem lammutatav, kaaluka monoliitse karkassi muljega: puit tellis terastoed