Energiatõhusus

Me kõik tahame, et hoone milles me elame kasutaks võimalikult vähe energiat ja et küttekulud oleksid väikesed. Sellepärast vaadatakse hoonetel energiatõhusust.

Mis määrab energiatõhususe arvu?

1. Hoone kütteenergia vajadused:
Soojuskaod

• juhtivuslikud kaod läbi välispiirete
• kaod läbi külmasildade
• infiltratsioon ehk kaod läbi õhulekke kohtade
• kaod läbi ventilatsiooni

2. Tarbeveeks soojavee valmistamise kulu:

eramutel neto 25 kwh/m2a

3. Elektrienergia

• valgustus (7 kwh/m2a)
• elektriseadmed (18 kwh/m2a)

• kütte ja ringluspumbad ( umbes 2 kwh/m2a)
• elektrikeris (6 kwh/m2a)
• ventilaatorite elektrienergia kulu (3-8 kwh/m2a)

4. Jahutusenergia

Soojuskadusid saab vältida soojustuse ja ehitusmaterjalidega (materjalid juhivad soojust erinevalt), kuid täielikult õhutihedat hoonet ei ole võimalik saada.

Energiatõhusust mõjutab ka kaalumistegur. 

kaalumistegur – tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju

Kõikidele energiakandjatele on määratud nende kaalumistegurid, millega kulunud energiahulk läbi korrutatakse

• taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, välja arvatud turvas ja turbabrikett) 0,75;
•  kaugküte 0,9;
• vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0;
•  maagaas 1,0;
•  tahked fossiilkütused (kivisüsi ja muu selline) 1,0;
•  turvas ja turbabrikett 1,0;
• elekter 2,0.

Nii saab teada, et elekter on kõige ebatõhusam kütmisvahend, samas kui näiteks pelletiga kütmine oleks kõige kasulikum. 

Energiatõhusust määratakse klassidesse, millest olulisemad on A-D

A - diginullenergiahooned ehk passiivmajad (50 kwh/m2a)

B - madalenergia hooned (130 kwh/m2a)

C - uusehitised (160 kwh/m2a)

D - oluliselt rekonstrueeritavad hooned

Alates 2017-st aastast peavad kõik uued hooned vastama B kriteeriumitele ning 2012-st aastast kõik ühiskondlikud- ja büroohooned vastama A kriteeriumitele.

B energiatõhususklassi on võimalik saavutada ilma, et hoone ise energiat toodaks.