Küte: vesiküttesüsteemid

Küttesüsteem jaotatakse soojuskandja alusel:

1. Vesiküttesüsteem - soojuskandjaks vesi, tihedus100 kg/m3   erisoojus 4200 J/kgK
2. Õhkküttesüsteem - soojuskandjaks õhk, tihedus 1,2 kg/m3   erisoojus 1005 J/kgK
3. Elektrikütesüsteem - soojuskandjaks õhk, tihedus 1,2 kg/m3   erisoojus 1005 J/kgK

torude läbimõõt vesikütte puhul 20 mm ja õhu puhul 160 mm

90 protsenti juhtudest kasutatakse vesiküttesüsteemi

Vesiküttesüsteemid

                                                             kahetorusüsteem        ühetorusüsteem        kollektorsüsteem

Eristatakse torustike ühendumise viisi järgi:

1. Kahetorusüsteem

2. Ühetorusüsteem

3. Ringsüsteem

4. Kollektorsüsteem

Kahetorusüsteem on kõige enamlevinud. Küttehehadesse jõuab võrdse temperatuuriga vesi.

Kõikide küttekehade ette saab paigaldada termostatventiili, millega saab küttekehade temperatuuri reguleerida.

Ühetorusüsteemi puhul jõuab küttekehadesse erineva temperatuuriga vesi. reeglina küttekehade ette reguleerseadmeid paigaldada ei saa.

Ühetorusüsteemid olid levinud 1960 - 1990. aastatel.

Kollektorsüsteem on kahetorusüsteem kollektoritega. Küttekollektor jagab soojuse 3-16 eri küttekeha vahel.

Termostatventiil - reguleerib kui palju lastakse vett küttekehasse sisetemperatuuri alusel.

Tasakaalustusventiil - pannakse tagasivoolu ette küttekehade või püstikute veevooluhulga tasakaalustamiseks. Võib panna kõigile süsteemidele.